Põiepidamatus – tugevdage oma põietalitlust

Inimesed, kes kannatavad põiepidamatuse all, ei ole enam võimelised kontrollima, millal põis uriini väljutab. Uriinilekke tekkeni viib tavaliselt füüsiline pingutus, nagu aevastamine, köhimine, naermine või ette kummardumine. Loomulikult on see äärmiselt piinlik olukord ja sellest räägitakse harva.

Samas peab märkima, et põiepidamatus ei ole vältimatu saatus, tegemist on pigem seisundiga, mida saab enamikel juhtudel olulisel määral leevendada. Seetõttu peaksid põiepidamatuse all kannatavad inimesed kindlasti nõu saamiseks arsti poole pöörduma. Pole tarvidust muretseda, põiepidamatus on igas vanuses inimeste, nii meeste kui ka naiste seas laialt levinud ning uroloogide ja günekoloogide jaoks täiesti tavaline kaebus ning mitte mingil juhul piinlik küsimus.

Kuidas põis toimib

Meie neerud filtreerivad verest jääkaineid, mis eritatakse vedeliku kujul, nagu uriin. Uriin kantakse põide kusejuhade abil ning väljastatakse sealt kusiti kaudu.

Kui põis on täidetud ja meil on tarvidus urineerida, saadetakse ajusse seljaaju kaudu vastav sõnum. Kui hetkel ei ole urineerimine võimalik, saadab aju omakorda sõnumi põiele, et see ei tühjeneks. Nüüd hoitakse uriini kinni kahe ringlihase, vaagnapõhjalihase ning aju- ja põievahelise närvisuhtluse abil. Kui me ei suuda uriini kinni hoida, ei toimi üks neist funktsioonidest korralikult.

Olenevalt joodud vedeliku hulgast väljastavad täiskasvanud iga päev umbes 1,5 liitrit uriini. Põis on nagu täispuhutav õhupall, mille maksimaalne mahutavus on keskmiselt 800 ml. Urineerimisvajadus tekib aga umbes 350 ml juures, seega tuleb meil päevas põit 4–6 korda tühjendada.

Põie abistamiseks:

• Treenige oma vaagnapõhjalihaseid
• Vältige ülekaalu
• Treenige oma põit kindlate tualetis käimiskordadega
• Ennetage kuseteede põletikesse haigestumist
• Jooge piisavalt vedelikku
• Vältige diureetilise toimega kofeiini ja süsihapet sisaldavaid jooke

Põiepidamatuse põhjused

Uriini tahtmatul lekkimisel ehk põie- või kusepidamatusel võib olla mitmeid põhjuseid. Vanemad inimesed võivad õigeaegselt mitte tualetti jõuda sellepärast, et nende urineerimisvajaduse tunnetamine võib hilineda või nende liikumisvõime on piiratud. Eeskätt öösel võib põiepidamatus tõsisemaks muutuda seoses südametegevuse nõrgenemisega. 

Ka hormonaalsed muutused või vaagnapõhja lihaste nõrkus võib põiepidamatust põhjustada, seda eelkõige naistel. Samuti võib rasedus põietegevust mõjutada, kuna kasvav loode hakkab põiele survet avaldama. Tulemusena võib urineerimisvajadus sageneda või tekkida soovimatu uriinileke – kuid sellist liiki põiepidamatus möödub enamasti pärast sünnitust.

Loomulikult võib põiepidamatus puudutada ka mehi. See on seotud hormonaalsetest muutustest põhjustatud eesnäärme healoomulise suurenemisega, mis tekib eeskätt vanemas eas meestel. Suurenenud eesnääre takistab kusiti toimimist, mille tõttu on uriini väljutamine või põie täielik tühjendamine keeruline või isegi võimatu.

Looduslik abi kõrvitsaseemnetest ja serenoapalmist

Meil on pikad traditsioonid väärtuslike fütotoitainete kombineerimisel. Serenoapalm on kääbuspalm, mis kasvab kuni nelja meetri kõrguseks ja millel on õlijad pruunikasmustad marjad. Serenoapalmi küpseid kuivatatud vilju kasutatakse loodusravis.

Kõrvits kuulub kõrvitsate perekonda (Cucurbitaceae) ja õitseb juunist kuni septembrini. Kuigi taim on pärit Põhja-Ameerikast, kasvatatakse seda praegu kogu maailmas. Valkjad lapikud seemned on peidetud vilja sisse. Kõrvitsaseemned ehk pepitad on hinnatud nii loodusravis kui tervislikus toitumises.

Serenoapalmi ja kvaliteetse kõrvitsa kooslust kasutatakse põie tugevdamiseks ja väärtustatakse kõrgelt tänu nende häiritud talitlusega urineerimisorganeid toetava toime poolest.