Oomega-3-rasvhapped – multitalent sinu tervise heaks

Meie toitumisel on otsene mõju meie tervisele. Oomega-3-rasvahpetel on selles väga oluline osa. Neid leidub teatud taimsetes õlides, pähklites ja ennekõike – parimas vormis – merekalas. Paljud meist peavad rasvhappeid tavalisteks rasvadeks. Kuid ärge muretsege – need on midagi hoopis teistsugust.

Kuid terveks ainevahetuseks vajame siiski teatud kasulikke rasvu. Nende nn tervislike rasvade hulka kuuluvad ka polüküllastumata oomega-3-rasvhapped, eeskätt dokosaheksaeenhape (DHA) ja eikosapentaeenhape (EPA). 

Veel sündimata laps vajab EPAd ja DHAd juba emaüsas oma füüsiliseks ja vaimseks arenguks. Kuid oomega-3-rasvhapped mängivad olulist rolli kogu inimese elu jooksul. Eelkõige on need olulised aju ainevahetuse ja normaalse südametegevuse tagamiseks, samuti aitavad need kaasa silmade tervise säilitamisele. Seega ei peeta oomega-3-rasvhappeid mitte asjatult multitalendiks meie tervise heaks.

Me sööme liiga vähe kala!

Väärtuslikud oomega-3-rasvhapped moodustavad olulise osa meie tervislikust toitumisest. Kuid kahjuks pakume oma kehale tarbitava liha ja lihatoodete kaudu pigem küllastunud rasvu ja ei omanda piisavalt nn häid küllastumata rasvhappeid.

Polüküllastumata oomega-3-rasvhappeid eikosapentaeenhapet (EPA) ja dokosaheksaeenhapet (DHA) leidub eriti ohtras koguses merekalas, nagu lõhe, makrell ja heeringas.

Kuid Saksamaa toitumisühenduse andmetel süüakse soovitatust palju vähem kala. Näiteks 16% sakslastest ei söö üldse kala. Samuti ei vasta ka laste ja noorte kehas mõõdetud tasemed soovitatavatele määradele.

Ideaalne oleks tarbida nädalas kaks korda kala ja neist üks toidukord peaks koosnema merekalast.

Meie soovitus: Mis te arvate sellest, et hakkaksite turult korrapäraselt kala ostma? Merihunt on väga maheda maitsega kala ja seetõttu kalasöömist alustavatele täiskasvanutele või lastele äärmiselt sobiv valik.

Oomega-3 ning EPA ja DHA kasutus

Oomega-3-rasvhapped on tõelised multitalendid ning uuringutulemused pakuvad üha enam tõendeid nende positiivsetest mõjudest ja laiaulatuslikest tervisealastest kasutusvõimalustest. Mõned teadlased väidavad isegi, et inimese spetsiifiline areng on olnud võimalik üksnes tänu kala toiduks tarbimisele.

Normaalseks ajutalitluseks:
Meie võime õppida ja kontsentreeruda on muu hulgas mõjutatud ka toidust, mida sööme.

Eeskätt oomega-3-rasvhapped võivad normaalse ajutalitluse säilitamisele kaasa aidata, kuna DHA-d leidub kõige rohkem aju metaboolselt aktiivsetes piirkondades, nagu mitokondrid, sünapsid ja ajukoor. Seetõttu tuleb normaalse ajuainevahetuse eeltingimusena tarbida toiduga piisavas koguses DHA rasvhappeid. Igapäevane soovitatav DHA annus on 250 mg.

Normaalseks südametegevuseks:
Südame tervise tagamiseks on lisaks kehalisele aktiivsusele, piisavale unele ja lõõgastumishetkedele oluline korralikult toituda. Küllaldane kogus DHA-d ja EPA-d annab normaalsesse südametegevusse suure panuse. Manustades iga päev 250 g DHA-d, loote tervislikule südametegevusele soodsa pinnase.

Normaalseks silmanägemiseks:
Ligikaudu 80% teabest, mida end ümbritsevast keskkonnast saame, jõuab meieni nägemismeele abil. See on piisav põhjus, miks oma silmi kaitsta ja nende tervist hoida. Ka siin mängivad oomega-3-rasvhapped olulist rolli, kuna kuuluvad võrkkesta ja fotoretseptorite koosseisu. Igapäevane 250 mg DHA annus omab normaalse silmanägemise säilitamisel olulist rolli.

Raseduse ja imetamise ajal:
Juba raseduse ajal on oomega-3-rasvhapetel eikosapentaeenhappel (EPA) ja dokosaheksaeenhappel (DHA) oluline osa lapse silmade ja aju nõuetekohasel väljakujunemisel. Rasvhape DHA on aju, närvisüsteemi ja silmade üks osa, mida varutakse raseduse lõppjärgus ja imetamisperioodil.

Kuna rase naine edastab oma sündimata lapsele DHA-d vahetult nabaväädi kaudu, on soovituslik, et ema ise suurendaks oma EPA/DHA päevast annust 200 mg võrra lisaks tavapärasele igapäevasele 250 mg annusele.