Toetage oma südametegevust ja vereringet

Süda töötab päeval ja öösel kogu elu vältel. Süda lööb iga päev umbes 100 000 korda. Vererõhu abil pumbatakse inimese kogu vereringe kaudu veri üle keha laiali ja selleks kulub vaid üks minut. Tähendus ja eesmärk: keha kõik organid ja rakud peavad olema varustatud piisava koguse toitainete ja hapnikuga. Hapnikuga rikastatud veri tuleb transportida vajalikesse kohtadesse ning vana, kasutatud veri suunatakse tagasi südamesse. Süda ja veresooned moodustavad kokku südame-veresoonkonna.

Südamel on võime mitmel viisil kohandada oma talitlust vastavalt suurenenud verevajadusele füüsilise koormuse ajal. Peaksime oma südame-veresoonkonda kaitsma ja toetama, et see oleks võimeline oma uskumatut jõudlust korralikult rakendama.

Elage terve südamega:

• Vältige stressi
• Tehke regulaarselt trenni
• Täitke oma taldrik värskete, mitmekesiste toiduainetega
• Sööge väherasvast ja vähe soola sisaldavat toitu
• Jooge palju vett
• Vältige sõltuvust tekitavaid uimastavaid aineid ja ravimeid
• Magage palju
• Püsige oma normaalkaalus

Tervislik toitumine – mitte üksnes südame heaks

Tasakaalustatult ja tervislikult toitudes võite anda suure panuse oma üldisesse tervisesse ja heaolusse. Pole vajadust muretseda – ka südamele kasulikud toidud võivad olla maitsvad ja rahuldust pakkuvad!

Lihtsasti väljendatuna – peaksime tarbima toiduaineid, mis on värsked, väherasvased, peamiselt taimsed ja õiges koguses kaloreid sisaldavad.

Püüdke süüa võimalikult palju toiduaineid, milles on rikkalikult vitamiine ja kiudaineid, nagu puu- ja köögiviljad (nt toored köögiviljasalatid või kartulid). Soovituslik päevane kogus on 3–5 portsjonit või 400 grammi.

Vältige rasvaseid toite ja sagedast liha või lihatoodete tarbimist. Kui siiski armastate liha, valige vähem kaloreid sisaldav lahja liha või kana. Toitu valmistades eelistage loomsete asemel taimseid rasvu, nagu oliivi- või rapsiõli. Taimsed õlid on tulvil väärtuslikke küllastumata rasvhappeid. Ka peotäis pähkleid ja seemneid on suurepärane tervislike rasvhapete allikas.

Südamele kasulikku toidusedelisse kuulub kindlasti ka merekala. Neis on ohtralt polüküllastumata oomega-3-rasvhappeid EPA-d ja DHA-d ning seega toetavad normaalset südametalitlus. Peaksime kala sööma vähemalt kaks korda nädalas.

Kas olete juba liitunud ürdiarmastajate ridadega? Väga hea, kuna koos värskete ürtide ja vürtsidega saame kätte ka soola. Meie toitumisharjumusesse kuulub pahatihti liigne soolatarbimine, mis mõjutab negatiivselt meie vererõhku.

Ja viimasena, kuid mitte vähem tähtsana, tuleb rõhutada, et kui te hoolitsete oma keha vedelikutasakaalu eest, olete juba oma südamele suure heateo teinud. Päevas tuleks juua 2–3 liitrit vedelikku, kuid eelistage suhkru- ja kaloririkastele puuviljamahladele ja karastusjookidele vett, teed või magustamata mahla/veejooke.

Küüslauk – aitab ennetada ateroskleroosi

Küüslauk (Allium sativum) kuulub laukude perekonda (koos sibula ja porruga) ning seda tuntakse peaaegu kogu maailmas köögivilja, vürtsi ja ravimtaimena.

Küüslauku on rahvameditsiinis kasutatud juba rohkem kui 5000 aastat. Seda kasutasid juba muistsed egiptlased hea tervise säilitamiseks ja võimekuse parandamiseks püramiidide ehitamisel.

Tänapäevani on küüslauk kõrgelt hinnatud, kuna omab suurepärast toimet veresoonkonna tervisele, ja seda kasutatakse üldise ateroskleroosi ennetamiseks.

Rahvusvahelises köögikunstis kasutatakse värsket küüslauku väga erineval viisidel:

• Terved küüned: ahjuprae pikkimiseks.
• Peened viilud: maitsestamiseks toorelt või kergelt kuumutatuna. Küüslaugu maitse maheneb, kui seda kergelt praadida.
• Purustatud küüned: purustatud küüslauguküüned sobivad suurepäraselt lisandiks kartulipudru ja koduselt tummiste suppide sisse.
• Mahl: värsket küüslaugumahla saab küüslaugupressi abil hõlpsasti valmistada ning see sobib lisamiseks paljudesse toitudesse.

Tähelepanu! Toiduvalmistamisel ärge küüslauku üle kuumutage, kuna liiga kõrge temperatuur hävitab hinnalised toitained. Seetõttu tuleks küüslauk lisada veidi enne toidu valmimist.

Tuntuim koostisosa küüslaugus on väävlit sisaldav aminohape alliin.

Küüslauguküüne koorimisel ja hakkimisel muundatakse alliin allitsiiniks. Just allitsiin annab küüslaugule selle iseloomuliku lõhna ja toimib looduses taime kaitsemehhanismina.

Viirpuu – võimsa südame heaks

Roosõieliste sugukonda kuuluv viirpuu on ka laialdaselt tuntud ravimtaim, mille tõhusust on korduvalt tõestatud. Seda kutsutakse ka paljude rahvapäraste nimetustega, nagu haukaküüdse, jahumarjapuu, hekipuu, luupuu, leivamarjapuu, okaspihelgas, ussiviherpuu. Viirpuu marjalaadsetel viljadel on jahune maitse. Viirpuude perekonna ladinakeelne nimi või üldnimetus Crataegus viitab selle puidu tugevusele („krataios“ tähendab kreeka keeles jõudu või tugevust).

Selle kasulikku toimet südamele ja vereringele hinnati juba keskajal. Veel tänapäevalgi kasutatakse südametalitluse languse korral (eeskätt vanas eas) viirpuuvalmistisi.

Viirpuu toimeained peituvad nii selle punastes marjades kui ka lehtedes ja õites. Neid kiiresti ja leebetes tingimustes kuivatades säilivad rikkalikus koguses sisalduvad fütotoitained, nagu flavonoidid ja protsüanidiinid.