Mis täpselt on mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid?

Me kõik tunneme vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente ja teame, et need on meie jaoks elutähtsad. Kuid mis nende mõistete taga tegelikult peitub?

Väheste eranditega, nagu näiteks D-vitamiin, ei ole neid toitaineid võimalik inimkehas toota. See tähendab, et peame need omastama toidust.

Vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid on seotud uskumatult suure hulga ainevahetustegevuste, biokeemiliste protsesside ning lihaste ja organite talitluse ja mentaalse võimekusega. Neil kõrgelt hinnatud abimeestel on erinevad ülesandeid, mis tihedalt seotud kogu organismi toimimise võrgustikuga.

Loodus on meie eest hästi hoolitsenud, kuna saame kõik vajalikud toitained kenasti tarbitavast toidust kätte. Kuid tuleb meeles pidada, et peame neid sööma piisavas koguses. Just selles probleem nimelt seisnebki. Paljude uuringutega on tõestatud, et meie organismi toitainete tasemed ei ole alati küllaldased.

Vitamiinid – väikesed kogused, suur toime

Meil ei ole vitamiine võimalik näha, samuti ei saa me neid maitsta, kuid need on siiski meie tervise jaoks asendamatud. Imeväikestest kogustest piisab meie võtmetähtsusega ainevahetusprotsesside käigus hoidmiseks.

Näiteks süsivesikud aitavad muundada meie toidus sisalduvad rasvad või valgud energiaks; need tugevdavad keha kaitsesüsteemi ja aitavad moodustada hormoone, ensüüme ja vererakke. Vitamiinid aitavad meie vaimset ja füüsilist suutlikkust alal hoida ning on olulised südame-veresoonkonna tervise säilitamises.

Inimkeha ei ole võimeline enamikku vitamiine ise tootma, seetõttu peame need omistama söödavast toidust. D-vitamiin on selles osas erinev – keha suudab seda päikesevalgusega koostoimes ise toota.

On olemas 13 eri vitamiine, mis on rasvas või vees lahustuvad.

Rasvlahustuvad vitamiinid on A, D-, E- ja K-vitamiin, mida keha saab omastada vaid kombineerituna rasvadega. Nende vitamiinide igapäevane manustamine ei ole tingimata vajalik, kuna neid on võimalik talletada keharasvas.

See on vees lahustuvate vitamiinide (B1-, B2-, B6-, B12- vitamiinid, foolhape, biotiin, pantoteenhape, niatsiin ja C-vitamiin) puhul aga erinev. Neid tuleb korrapäraselt manustada iga päeva, kuna neid on võimalik – välja arvatud B12-vitamiin – kehas talletada vaid väikestes kogustes.

Rasvlahustuvad vitamiinid:

• A-vitamiin
• D-vitamiin
• E-vitamiin
• K-vitamiin

Vees lahustuvad vitamiinid:

• C-vitamiin
• B1-vitamiin
• B2-vitamiin
• B6-vitamiin
• B12-vitamiin
• Foolhape
• Biotiin
• Pantoteenhape
• Niatsiin

C-vitamiini puuduse tuntud näitena võib välja tuua skorbuudi. Seda kartsid eelkõige elukogenud meremehed, kuna pikkadel meresõitudel oli toiduvalik üsna kasin. Skorbuudiravim leiti 1776. aastal, kui James Cook valmistas oma meeskonnale C-vitamiini rohke toidu hapukapsast ja sidrunist…

Mineraalaineid – tuntuimad kaltsium ja magneesium

Mineraalained on mitteorgaanilised toitained, mida keha ise ei suuda kahjuks toota.

Kas teadsite, et tervelt 35% inimkehast koosneb mineraalainetest?!

Mineraalaineid vajatakse kehas väga paljudeks toiminguteks.

Need aitavad üles ehitada hambaid ja luid, samuti vererakke ja hormoone, on seotud vere hüübimise toetamisega, edastavad närviimpulsse, aktiveerivad ensüüme jne.

Sõltuvalt nende kontsentratsioonist kehas liigitatakse mineraalained mikroelementideks ja makroelementideks. Makroelemendid on mineraalained, mida leidub kontsentratsioonides vähemalt 50 mg kehakaalu kohta.

Kaltsium ja magneesium on kahtlemata ühed tuntuimad mineraalained. Kaltsiumit seostatakse üldiselt luude ja hammaste tervisega ning öised krambid jala alaosas on üks levinumaid magneesiumipuuduse tunnuseid.

Mineraalained (makroelemendid):

• Magneesium (Mg)
• Kaltsium (Ca)
• Kaalium (K)
• Naatrium (Na)
• Kloor (CI)
• Fosfor (P)
• Väävel (S)

Meie soovitus: Mineraalained on vees lahustuvad, seega peame jälgima, et me ei peseks puu- ja köögivilju liiga jõuliselt, ning püüdma toidu kuumtöötlemiseks kuluvat aega lühikesena hoida. Kuna mineraalid lahustuvad keeduvees, on mõistlik seda vett kasutada kastmete või suppide valmistamiseks.

Mikroelemendid – raud on erand

Mikroelemendid on samuti mineraalid, kuid neid leidub kehas vaid väikeses kontsentratsioonis (mikroosakestena) – koguses alla 50 mg kehakaalu kohta. Vask, tsink, mangaan, molübdeen, kroom, seleen, koobalt, fluor, räni, raud ja jood on inimorganismile olulised mikroelemendid.

Pole reeglit ilma erandita: rauda liigitatakse mikroelementide hulka, kuigi selle kontsentratsioon on ligikaudu 60 mg kehakaalu kohta.

Olulised mikroelemendid:

• Vask
• Tsink
• Mangaan
• Molübdeen
• Kroom
• Seleen
• Koobalt
• Fluor
• Räni
• Raud
• Jood

Tuntud mikroelementide puudusele osutav seisund on aneemia, mida põhjustab raua vähene kontsentratsioon organismis. Naistel ilmneb menstruatsiooniaegsest verekaotusest või raseduse ajal oma rauavarude beebile edasikandmisest sageli väsimus ja kehv jõudlus.

Mikroelement raud imendub inimkehasse paremini loomsest kui taimsest allikast. Suurepärased rauaallikad on kanamaks ja munakollane, kuid seda leidub ka näiteks kõrvitsaseemnetes ja sojaubades. 

Meie soovitus: C-vitamiin hõlbustab organismis raua imendumist. Selleks jooge vaid üks klaasitäis apelsinimahla päevas.