
Immuunsüsteem ja rakkude kaitse
Tooted immuunsüsteemi ja rakkude kaitseks



Doppelherz aktiv
Immuunsüsteemi aktiivne kaitse – kihisevad tabletid


Tooted immuunsüsteemi ja rakkude kaitseks
Meie keha puutub pidevalt kokku viiruste ja bakteritega. Õnneks ei märka me seda enamasti isegi, sest terve ja tugev immuunsüsteem kaitseb meid nende rünnakute eest usaldusväärselt. Meie keha enda kaitsesüsteemil on mitmesuguseid võimalusi ja tavaliselt kaitseb see meie organismi väga tõhusalt. Sündides ei ole meie immuunsüsteem veel täielikult arenenud, kuid see „õpib“ pidevalt. Meil on sünnipärane kaitse kõigi keha vaenlaste vastu, kuid meie immuunsüsteem suudab võidelda ka konkreetsete patogeenidega, mis tuvastatakse sekundaarse infektsiooni korral.
Hea uudis: igaüks saab aktiivselt toetada rakkude kaitset oksüdatiivse stressi eest ja tugevdada oma immuunsüsteemi! Piisav uni, liikumine värskes õhus ning regulaarsed puhkuseperioodid akude laadimiseks on olulised eeltingimused.
Teine hädavajalik lähenemisviis on keha enda kaitsemehhanismide hea toitainetega varustamine. Eelkõige tuleks toiduga regulaarselt tarbida piisavas koguses C- ja D-vitamiine ning mikroelemente seleeni ja tsinki.
Need toitained aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele toimimisele ja rakkude kaitsmisele oksüdatiivse stressi eest.
Nõuanded tugeva immuunsüsteemi jaoks:
- Pese käsi sageli
- Joo piisavalt vedelikku
- Tuuluta ruume regulaarselt
- Külasta sauna ja võta vaheldumisi kuuma ja külma dušši
- Tee trenni värskes õhus
- Väldi stressi
- Hoolitse soolestiku tervise eest
- Magage piisavalt
- Tagage hea toitainete varustus
D-vitamiin – toetab immuunsüsteemi
Tõenäoliselt olete viimasel ajal D-vitamiini kohta üha enam kuulnud ja lugenud. Ja seda põhjusega, sest D-vitamiin ei aita mitte ainult kaasa luude normaalsele säilimisele ja lihaste töökindlusele, vaid on ka meie immuunsüsteemi jaoks hädavajalik! See mobiliseerib meie keha kaitsemehhanismi, võimaldades tal võidelda soovimatute mikroobidega – kuid ainult siis, kui seda on piisavalt.
Tõsiasi on aga see, et viimase Saksamaa rahvusliku toitumisuuringu andmetel on 82 % meestest ja 91 % naistest organismis D-vitamiini puudus.Teine fakt on see, et D-vitamiin on üks väheseid vitamiine, mida organism suudab ise toota. Selleks on aga vaja, et päikesevalgus puudutaks meie nahka.
Talvekuudel ei ole päike taevas piisavalt kõrgel, et kiirata piisavalt UV-B-kiirgust. Lisaks viibivad üha enam inimesed siseruumides, näiteks töö tõttu, või väldivad otsest päikesevalgust. Eriti eakatel inimestel on D-vitamiini tase äärmiselt madal, kuna organismi enda tootmine väheneb loomulikult vanusega.
Eriti pimedal aastaajal soovitatakse D-vitamiinirikka toitumist. Teisalt on aga vaid mõned toiduained, nagu maks ja rasvane merekala, mis sisaldavad seda vitamiini suurtes kogustes.
Antioksüdandid – rakkude kaitse tsingi, seleeni, C-vitamiini ja E-vitamiini abil
Antioksüdandid, nagu tsink, seleen, C-vitamiin ja E-vitamiin, toetavad immuunsüsteemi normaalset toimimist ja aitavad kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. Aga mis on tegelikult „oksüdatiivne stress“?
Oksüdatiivset stressi põhjustavad nn „vabad radikaalid“. Need on agressiivsed, rakke kahjustavad ained, millega puutume kokku keskkonnamõjude tõttu, nagu autode heitgaasid, osoon või sigaretisuits. Meie keha enda kaitsesüsteem suudab taluda teatud kogust neid agressiivseid ühendeid, et vältida võimalikku rakukahjustust.
Ja loodus pakub abi: antioksüdandid (radikaalide püüdjad) omavad rakke kaitsvaid omadusi ja aitavad säilitada rakkude funktsionaalsust.
Nende antioksüdantide hulka kuuluvad mikroelemendid, nagu seleen või tsink, või vitamiinid C ja E.
C-vitamiini (askorbiinhapet) leidub paljudes puuviljades ja köögiviljades. Kõige tuntumad C-vitamiini allikad on muidugi tsitrusviljad, kuid köögiviljad nagu brokoli või lehtkapsas võivad sisaldada isegi rohkem C-vitamiini. Kuid ole ettevaatlik: väärtuslik askorbiinhape on vees lahustuv ja võib toiduvalmistamise käigus kaduma minna.
E-vitamiin (tokoferool) on taimne vitamiin, mistõttu on taimeõlid ja pähklid E-vitamiini sisalduse poolest esirinnas. Väikeseid koguseid seda väärtuslikku vitamiini leidub aga ka näiteks munades ja võis.
Olulisi mikroelemente tsinki ja seleeni tuleb samuti toiduga piisavas koguses tarbida. Loomset päritolu toiduained sisaldavad rohkem tsinki kui taimsed toiduained. Kui rääkida tsinkirikkamatest toiduainetest, siis on arvamused austrite kohta väga erinevad.
Head seleeni allikad on näiteks kala, mereannid, vasikaliha ja munakollane. Seleeni leidub tegelikult ka taimsetes toiduainetes, kuid intensiivne põllumajandus Saksamaal on mõjutanud jahu ja leiva seleenisisaldust.
